Ethereumi gaasitasu on kulu, mida makstakse võrgu kasutamise eest. Lihtne ETH ülekanne vajab tavaliselt vähem arvutustööd kui nutilepingu kasutamine, näiteks detsentraliseeritud rakenduses vahetustehingu tegemine. Seetõttu ei ole tasu alati sama: see sõltub nii tehingu keerukusest kui ka sellest, kui palju kasutajaid võrku samal ajal kasutab.

Rahakotis näidatav summa on enne tehingu kinnitamist hinnang. Tegelik kulu kujuneb tehingu käigus kasutatud gaasi ning gaasiühiku hinna järgi. Enne „Kinnita” vajutamist tasub vaadata nii kogusummat kui ka võrku. Kui tasu näib ootamatult suur, võib oodata rahulikumat aega või kontrollida, kas sama toiming on võimalik sobivas teises võrgus.

Mis on gaasiühik?

Gaasiühik mõõdab, kui palju arvutustööd EVM-võrgus konkreetse toimingu tegemiseks kulub. See ei ole eraldi krüptoraha, vaid mõõtühik. Lihtsa ülekande gaasivajadus on üldjuhul etteaimatavam; nutileping võib aga teha mitu toimingut korraga ja kasutada rohkem ühikuid. Mida keerukam käsk, seda rohkem tööd võrk teeb.

Tehingu põhitasu arvutamisel korrutatakse kasutatud gaasi hulk ühe gaasiühiku hinnaga. Rahakott seab tavaliselt tehingule ka gaasilimiidi ehk ülempiiri, kui palju ühikuid võib toiming kasutada. Limiit ei tähenda, et kogu ülempiir alati ära kulub: arvestus põhineb kasutatud gaasil ja rakendunud hinnal. Kui limiit on toimingu jaoks liiga väike, võib käsk ebaõnnestuda ning osa tasust kuluda ikkagi tehtud töö eest.

Baastasu ja prioriteeditasu

Ethereumi põhivõrgus koosneb tehingu gaasihind oluliselt kahest osast. Baastasu määrab võrk ning see muutub vastavalt sellele, kui täis on plokiruum. Tiheda kasutuse ajal võib baastasu tõusta; väiksema koormuse korral võib see langeda. Baastasu põletatakse protokolli reeglite järgi, see ei lähe otse tehingu kinnitanud validaatorile.

Prioriteeditasu ehk jootraha pakub kasutaja valideerijale, et tema tehingut kiiremini arvesse võetaks. Kui võrk on hõivatud, võib suurem jootraha aidata tehingul järjekorras ettepoole liikuda, kuid see ei taga kindlat kinnitusaega igas olukorras. Rahakoti automaatne hinnang püüab leida tasakaalu kiiruse ja kulu vahel.

Miks hinnang ja tegelik kulu erinevad?

Võrgu koormus võib muutuda hetkest, mil rahakott tasu kuvab, kuni ajani, mil tehing plokki lisatakse. Nutileping võib kasutada hinnangust rohkem või vähem gaasi, olenevalt lepingu täitmisest ja tehingu sisust. Seetõttu võib lõplik summa olla näidatud ülempiirist väiksem. Ebaõnnestunud tehing ei tähenda alati, et kulu oli null: valideerija võis olla jõudnud osa arvutustööst ära teha.

Kui tehing jääb ootele, ära saada sama makset mitu korda teadmata, mis juhtus. Ava rahakotis tehingu üksikasjad ja kontrolli tehingu räsi plokiuurijast. Mõni rahakott võimaldab ootel tehingu tasu asendada; enne seda vaata juhiseid täpselt selle rahakoti jaoks, mida kasutad.

Rahakoti hinnangul on mõnikord mitu välja, mis võivad esmapilgul sarnased tunduda. Üks näitab võimalikku gaasiühikute hulka, teine ühe ühiku hinda ning kolmas kogu tehingu eeldatavat maksimumkulu. Enne kinnitamist loe kogu summat, mida rahakott kuvab, mitte ainult prioriteeditasu. Kui kasutajaliides võimaldab tasu käsitsi muuta, ei tähenda väiksem number automaatselt soodsamat kinnitamist: tehing võib kauem oodata või jääda ootele, kuni võrk selle hinnaga vastu võtab.

Tavalise ETH ülekande puhul on sisend tavaliselt lihtsam kui nutilepingu toimingus, kus üks vajutus võib käivitada mitu sammu. Näiteks märgise vahetamine võib hõlmata loa andmist ja seejärel vahetustehingut. Need on erinevad käsud ning võivad vajada eraldi kinnitamist ja tasu. Kontrolli rahakoti kokkuvõttest, millist toimingut allkirjastad, ning ära kinnita tehingut üksnes sellepärast, et leht nimetab seda vajalikuks „sünkroonimiseks” või „konto avamiseks”.

Põhivõrk ja teise kihi võrgud

Ethereumi põhivõrk ja teise kihi ehk L2 võrgud kasutavad erinevaid tasustruktuure. L2 võib olla tavapäraseks tehinguks odavam, kuid raha tuleb esmalt õigesse võrku viia ning rakendus peab seda võrku toetama. Sama märgisümbol või sarnane aadress ei tähenda, et varad liiguvad automaatselt ühest võrgust teise. Vaata saatmis- ja vastuvõtupoole võrgunime alati eraldi.

Tehingutasu makstakse võrgule vastavas arveldusvaras. Ethereum mainnetis kasutatakse gaasi eest ETH-d; L2 võrgul on oma tasude kuvamise ja arveldamise viis. Kui rahakott pakub võrku vahetada, kontrolli, kas sinu valitud rakendus ja vastuvõtja seda toetavad.

Enne tehingu kinnitamist

Kui soovid tasu hinnata välise võrgustatistika lehe abil, vaata selle värskendusaega ja veendu, et näit käib just valitud võrgu kohta. Ühe L2 võrgu hind ei kirjelda Ethereumi põhivõrgu kulu. Ka eri rahakotid võivad näidata pisut erinevat hinnangut, sest nad küsivad tasuandmeid eri ajal või arvestavad tegevust erinevalt. Lõplik kulu selgub alles pärast tehingu töötlemist, seega säilita tehingu räsi ja kontrolli plokiuurijast kasutatud gaasi ning tasu.

  • Kontrolli, et valitud võrk vastab saaja või rakenduse võrgule.
  • Vaata üle tehingu kogusumma, gaasilimiit ja tasuhinnang.
  • Võrdle kiireloomulist prioriteeti lisakuluga ning ära kinnita arusaamatut käsku.
  • Oota, kui põhivõrgu koormus ja hinnanguline tasu on sinu jaoks liiga suured.
  • Salvesta tehingu räsi, et hiljem staatust kontrollida.

Gaasitasu aitab kirjeldada tehingu võrgukulu, kuid ei ütle midagi tokeni hinna ega investeeringu tootluse kohta. Rahakoti näitu tasub võtta hinnanguna, seejärel võrrelda seda valitud võrgu ja toimingu sisuga. Lisalugemiseks vaata krüptoriskide juhendit ning teisi eestikeelseid krüptoteemalisi artikleid.